• igapäev,  Söök&Jook

    Liitusin ka lõpuks sushiarmastajate leeriga

    Ma olen siin kohe raudselt kunagi öelnud, et mulle ei meeldi sushi ja ma ei saa aru, miks kõik sushit armastavad. Ma olin seda elus umbes 3 korda proovinud, nii et kõik kiitsid maani, oi kui hea, aga vot mulle ei maitsenud. Esiteks tundus see väike tükike “toitu” jubedalt kuiv. Soja sisse kastmine tegi asja vaid hullemaks. Wasabi tundus lamp ja ingverist ei tasu rääkidagi. :D No ei olnud hea. Seega olin ma kätt löömas ja leppimas asjaoluga, et mulle ei saa sushi ilmselt kunagi…

  • igapäev,  Söök&Jook

    Ülimaitsev ja kergelt valmiv makaronivorm

    Kui minu köögist paar sõna juttu rääkida, siis minu köögis valmivad pea alati igasugused kodused ja lihtsalt valmistatavad toidud, mis tõttu ma igasuguste toidublogijate tõttu ennast vahel isegi kurvana tunnen, sest no.. mina ei viitsi teha restoranitoitude tasemele küündivaid eineid. Alati mõtlen innukalt, et teeks, aga lõpuks valin ikka mingi lihtsama tee ja mis seal salata. Mulle meeldib pigem süüa lihtsalt kartuliputru kui mingit röstitud spargelkapsast või tigusid. :D Täna tegin ma makaronivormi, mida ma ikka aeg-ajalt teen. Ahjus tehtavad toidud on üleüldse ühed mu lemmikud,…

  • igapäev,  Laps

    Video: Annabel teeb loomahääli

    Oeh, Annabel mõistab nii palju ja saab juba nii paljust aru, aga ise ei räägi ikka veel suurt midagi. Mingeid lauseid ei ole ta kohe kindlasti mitte öelnud või üritanudki öelda ja nagu katkine grammofon korrutab ainult üksikuid sõnu ehk siis põhilised asjad, mida ta sõnade abil nõuab, on ult (telekapult), oua (juua) ja niisama korrutab ta juba mitu nädalat sõna kuks, mis kohati vastab sõnale uks, aga kuna ta seda jumala suvalt ka legodega mängides korrutab või paberile ringe joonistades, siis ma ei tea,…

  • igapäev,  Ilu&Mood,  Laps

    Annabel Meria OOTD ja meie jalutuskäikudest

    Nagu ma eelmises postituses mainisin, siis käime me Annabeliga peaaegu iga päev jalutamas, sest ilmad on nii ilusad päikselised ja kuiv sügis on tõesti imeline. Eelmisel aastal oli sügis nii sombune, et kohe üldse ei tahtnud nina õue pista, aga praegu on kõik vapustav. Samuti “treenin” ma temaga niisama jalutamas käies tema vastupidavust ja vankrist võõrutamist. No mitte päris võõrutamist selles suhtes, sest pikematel käikudel ja tiirudel, kui ma tahan minna linna või miskit, on see siiski vajalik transpordivahend tema jaoks, aga noh, ühel hetkel…