-
Lapse sünnipäeva pidamine ehk kuidas saada hakkama lastekarjaga?
Juba algusest saati olen ma Annabeli sünnipäevasid pidanud mängutubades. Esimesel kolmel aastal olid tema sünnipäevapidudele kutsutud vaid sugulased-minu sõbrad ehk siis oli rohkem perekeskne üritus. Neljandal sünnal lisandusid lisaks eelnimetatutele ca 3-5 sõpra, kelle ta oli lasteaiast endale mõne nädalaga hankida suutnud (olime just lasteaeda vahetanud, seega kutsusime mõned suuremad sõbrad vanast lasteaiast ja paar tükki tahtis ka uuest). Oli siiski selline normaalse detsibelli tasemega üritus, kus rohkem oli täiskasvanuid kui lapsi. Kas kutsuda kogu rühm? Eelmisel aastal, kui A. sai 5-aastaseks, jätsime selle täiskasvanute…
-
“Sa ei tohiks mind enam armastada”
Vahel ma tunnen, et ma pole päris õige või see niiöelda “emalik” ema, vaid pigem nagu suur õde Annabelile. Ma ei tea, kuidas emad peaksid alati käituma. Kas võib nalja visata ja kergelt sarkastiline olla või peaks koguaeg õpetlik olema? Kas on okei last kõditada, kuigi ta palub lõpetada või mängida talle vahel naljakat kolli või kurja nõida? Ma ei tea.. meil vahepeal sünnib sedasi spontaanselt niisugust pulli kodus igatahes. Samas ma aga arvan, et toredam on kui saab pulli, kui et ma oleks koguaeg…
-
Läks veits lappe
Vaikselt hakkab eilne õhtu mulle kohale jõudma, kuid sellist asja poleks ma reaalselt eluilmaski osanud ette näha. Olen kogu aeg olnud tähelepanelik ja ettevaatlik, manitsenud neid, kes teevad nii nagu mina eile tegin. Hommikul ärgates oli päris hea olla ja korraks mõtlesin, et äkki see oli uni? Paraku äratas mind sellest “unest” üles Annabel: “Emme, vaata et sa siis tööle sõites ei kiirustaks” ja kööki astudes vedelesid laual endiselt eile skooritud kahvatukollased kiirmenetluse otsuse paberid. Eilne päev möödus suures jaos nagu iga teinegi päev. Peale…
-
Vahel see maailm hirmutab mind
Ma olen ennast mõnes mõttes meediast mõjutada lasknud, sest päris tihti leian end mõtlemast, et maailm on päris hirmus. Lihtne on elada oma mullis, ümbritsetuna usaldusväärsetest inimestest ja tuttavatest teeradadest, mõeldes argimurede üle ja mitte muretsedes millegi suurema pärast. Lihtne on lihtsalt kulgeda. Aga tegelikult ju ei ole maailm niisugune paik? Tegelikult kaovad teadmata inimesed, kes halvimal juhul leitakse pika aja pärast mitte enam elusana. Tegelikult vägistatakse naisi ja veel hullem, väikeseid lapsi. Röövitakse lapsi. Pekstakse inimesi, LAPSI. Ma varem olen pigem arvanud, et peksa…
