Teisipäeval käisin ma siis lõpuks pikemal kesklinna tiirul. Tegelikult pikk oli ta vaid pika edasi-tagasi bussisõidu tõttu, sest nii kui me linna jõudsime, hakkas Annabel nutma ja saingi vaid nii palju toimetada, et kirjutasin töö juures kähku oma lapsehoolduspuhkuse avalduse ära ja tulin tulema. Ja muidugi mõista nii kui ma töö juuest minema sain, siis tagasiteel oli Annabel jälle rahulikult unes, nii et ainult mu töökaaslastele tahtis ta demonstreerida oma jonnakamat poolt. Ikka siis, kui oleks just vaja, et ta nunnu imelaps ju oleks. :)…