-
külastuspäev kaitseväes ja puhkuseootus
Täna oli üpris väsitav päev. Sõitsime maha ~300km ehk siis käisin külas oma Kallil mehel, kes hetkel Viru jalaväepataljonis, Jõhvis, viibib. Kohtumine oli niisugune ametlik. No ei tohi seal territooriumil ju midagi teha õieti. Õnn missugune, et üldse kallistada sai ja pisikese musi värava juures teineteisega vahetada. Ja kuigi ma seal olles olin täitsa tubli tüdruk, siis ära minnes puhkesin ikkagi jälle nutma. Võin ju olla tugev ja saangi üksi olles ka siin kõigega hakkama, aga igatsus on ikka ja seda viimast suve kahekesi tahaks…
-
koduvägivald – peaaegu
Eile öösel sain ma lõpuks ometi normaalsel ajal magama. Õigemini vähemalt uni ja meeletu väsimus olid väga varakult platsis ja olin valmis uinuma, kui aga miski tegelane kõhus otsustas mind siia ja sinnapoole ribidesse peksma hakata. Ühe korra lausa nii valusalt, et ma üksinda toas ehmatasin ja karjatasin. Nii me siis miski tunnikese maadlesime, kuni tema ka lõpuks ära väsis ja unele jäi. :)
-
kolm unetut ööd
No tõesti piinab. Kui mul varem on ikka elus olnud perioode, kus ma miski nädal aega üli vähe und vajan, siis ei oodanud ma ometi, et rasedana ka niisugune periood tekiks, sest unevajadust on siiani olnud lausa kahe eest. Igatahes on see saabunud.Kaks pikka tööpäeva tuli ka kahe unetu öö vahel ära täita – sain tehtud ja üllatavalt edukalt. Küll aga ei olnud kumbagi tööpäeva õhtuks und siiski kuskilt võtta nagu oleks võinud arvata. Ja nüüd on juba ka kolmas üsna unetu öö selja taga…